Hommikul ärkasime suure kisa peale. Äratajad olid taas tasemal ning lasid ukse taga kõlaritest valju muusikat. Kui olime end voodist välja sundinud, siis suundusime edasi õue. Toimus hommikujooks, kus esmalt jooksime Iisaku ostukeskuseni. Seal tegime mõned virgutavad harjutused muusika saatel ning seejärel suundusime tagasi koolimajja. Sõime kooli sööklas oma kõhud korralikult omletti täis ja nii olimegi selleks katsumusterohkeks päevaks valmis.
Enne matkale minekut olid kõik õhinas. Kotid olid hoolikalt täis pakitud ohtrate veepudelite ja söögiga. Peakate oli samuti kõigil muretsetud, et kuum päike liiga ei teeks. Seega võis matk alata. Matka viisid läbi Iisaku tublid neiud.Aeg-ajalt peatusime, et metsas kasvavaid taimi tundma õppida. Looduses liikuda oli karm, kuna oli palav ja päike paistis pidevalt. Tihti käisid peas läbi mõtted, et enam ei jõua. Kuid siiski pidasime vapralt lõpuni vastu ning kui koolimaja juba paistma hakkas, tehti isegi mõned jooksusammud. 16 kilomeetrit oli seljataga. Paljud keerasid kohe voodisse, et jõuvarusid natukenegi taastada.
Edasi pidime arvutiklassis metsast saadud info põhjal vormistama töölehed. Selleks oli meid juba eelnevalt jagatud gruppidesse. Teksi pidime tegema nii eesti kui ka vene keeles. Selle tõttu võttis see tohutu aja. Õhtu poole läksime kõik tööõpetuse klassi, kus saime endale ise õhtusöögi valmistada. Teemaks olid rahvustoidud. Menüüst võis leida pelmeene, kiluvõileibu, kamavahtu ning sõrnikuid. Lõpuks, kui toidud said valmis, einestasime üheskoos suure laua taga. Ise tehtud, hästi tehtud.

Päeva lõpetasime taaskord analüüsiga, kus kasutasime seekord valgusfoorimeetodit. Esmalt arutasime gruppides, mis meile tänase päeva juures väga meeldis, mis natukene vähem ning mida oleks võinud teisiti teha. Peale seda tegime kõik sama asja ühises suures ringis. Nii saime teada, mida saaks järgmine kord muuta. Päev oli väsitav ja õhtu lõpuks vajusid kõik oma vooditesse.